INIMESED ARMASTAVAD......

Näitus püüdis süstematiseerida väikest osa objektidest ja subjektidest,
nähtustest ja tegevustest, mille vastu on inimestel eriline huvi või meeldumus.
Ühes või teises seltskonnas võib ikka ja jälle kuulda kergelt, peaaegu
hõiskega öeldud lauseid: “Ma armastan loomi! Ma armastan merd! Ma nii
armastan lilli! Ma väga armastan muusikat! Ma armastan....". Neid lauseid
täpsustama hakates selgub tihti, et see sõnades väljendatud kiindumus on
piiratum kui näib. Siiski selles pinnapealsuses on midagi, on see SEE, mis
meid, inimesi, ehk pisutki ühendab. Võimalik, et alati ei pea küsima, mis sa
sellega mõtled? Võib-olla vahel võivad sõnad kõladagi nii nagu nad kõlavad -
kõike haaravalt ja samas pealiskaudselt, sisukalt ja ühtaegu tühjalt.
Näituse kujundust  mõjutasid erinevad entsüklopeediad ja teatmeteosed oma
värvitrükis tahvlitega ning kaudselt eluslooduse süstemaatika isa Carl von
Linné.