"Laman selili ja olen enda meelest reheahi..."
Nii algab Bernard Kangro luuletus "Ajatu mälestus".
Mina tunnen, et seisan varvastel ja olen enda meelest tundel või antenn. Üle minu ja mu ümber käivad lained...mõtted, pildid..
...seisan kuni pääratust sahinast miski sõnadesse valgub...
Nii võiks kirjeldada näituste algust. Nii see on ja ei ole ka.